Julevsáme tjállemnjuolgadusá vijmak (vas) gárves
Vuona ja Svieriga Sámedikkij aktisasjprosjækta Julevsáme tjállemnjuolgadusá l juo dal gárves. Nágin biejve girjjealmodime maŋŋela, gidán 2022, prosjæktaæjgát giesij girjátjav ruptus internehtas, gå lidjin ælvvám smáv vigátjijt. Dálla l girjásj giehtadaláduvvam ådåsis julevsáme giellanammadusás.
Sáme Giellagáldo julevsáme giellanammadusán lij vuostasj tjåhkanibme vásse vahko, gålgådismáno 10.-11. biejve 2023, Mo i Ranan. Tjåhkanimen Per-Eric Kuoljok válljiduváj giellanammadusá jådediddjen ja Heidi Andersen sadjásasj jådediddjen.
Julevsáme giellanammadus giehtadaláj Vuona ja Svieriga sámedikkij aktisasj prosjevtav Julevsáme tjállemnjuolgadusá. Nammadus normerij riektatjállemgirjátjav smáv rievddadusáj.
Per-Eric Kuoljok (ådå válljidum jådediddje julevsáme giellanammadusán) javllá dán láhkáj:
- Rijkarádje Ij galga vájkkudit mijá aktisasj julevsámegielav, ja iv sidá giella galggá åvddånahttet iesjguhtik guovlluj. Jus galggá julevsámegielav bisodit de hæhttuji tjállemnjuolgadusá.
- Lev ihkeva ávon gå tjállemnjuolgadusgirjásj vijmak dåhkkiduváj, dat mij sjaddá buorren ja vuogas sidjij gudi tjálli gielav; oahppe, studenta, åhpadiddje, jårggåliddje ja iehtjáda.
Girjásj galggá lájddit tjállev gåktu formálalattjat hábbmi ietjas tjállagav, buojkulvissan goassa adnet stuorra bokstávav, gåktu adnet tjuorvasmerkav, tsæhkkáv jali gåktu tjállet oanádusájt j.n.v.
Dallutjis gå julevsáme tjállemvuohke dåhkkiduváj la årrum dárbbo Julevsáme tjállembagádusájda. Tjavtjan 2018 álgaduváj Julevsáme tjállemnjuolgadusá aktisasjprosjækta Svieriga ja Vuona Sámedikkij gaskan. Riektačállinrávvagat (nuorttasáme tjállemnjuolgadusá) mij almoduváj 2016, sjattaj vuodon vuostasj julevsáme tjállemnjuolgadusgirjátjij. Prosjevta álgon nammaduvvin gáktsa ájrrasa barggojuohkusij, nieljes Svieriga bieles ja nieljes Vuona bieles. Giellagáldo Julevsáme giellajuogos dåhkkidij girjátjav basádismáno 2021.
Tjáledijn la muhttijn dárbbo tjállemnjuolgadusájda. Ulmmen dájna girjátjijn la lájddit tjállev gåktu formálalattjat galggá hábbmit ietjas tjállagav, buojkulvissan goassa adnet stuorra bokstávav, gåktu adnet tjuorvasmerkav, gåggu biedjat tsæhkkáv jali gåktu tjállet oanádusájt. Dan baktu låhkkåj sjaddá álkkebun goappátjagá låhkåt ja dádjadit man birra l sáhka tevstan.
Mij lip jagij tjadá luojkadam iesjguhtik dárogielas ja hiebadam julevsámegiellaj, dagu musihkka (vuonadáros ‘musikk’) ja musijkka (svierigadáros ‘musik’). Prosjæktajuogos lij tjállám muhtem moallánagájt guovte láhkáj (buojkulvissan musihkka/musijkka) ja bágojt æ-/ä-bokstávajn (buojkulvissan mærkka/märkka) sæmmi báhkorájdon girjátjin, valla åvdep Giellagáldo giellajuogos anij dav ilá vájvven ja hiemssen låhkkåj, ja dan diehti girjásj guovte oassáj juogeduváj.
Girjásj la gájkajda gudi tjálli julevsámegiellaj: oahppe, studenta, åhpadiddje, jårggåliddje, journalista, oahppamnævvobuvtadiddje ja iehtjáda. Sávvap girjásj sjaddá hávssken ja ávkken gájkajda gudi julevsámegiellaj tjálli.
Dássta máhta viedtjat Julevsáme tjállemnjuolgadusgirjátjav