Máilmmi biologalaš girjáivuođa dilli

Miessemánus 2019 ovdanbuvttii IPBES raportta mii muitala máilmmi biologalaš girjáivuođa ja ekovuogádatbálvalusaid dilálašvuođas. Raportta vuođđun leat sullii 15 000 dieđalaš artihkkala, ja badjel 400 áššedovdi leat leamaš mielde čállime dan. Ođđajagimánus dán jagi almmuhuvvui čoahkkáigeassu ruoŧagillii: Global utvärdering av biologisk mångfald och ekosystemtjänster

Raportta bohtosat šlundudahttet: Min eana ja luondu vaháguvvá jođáneappot go goassege ovdal.  

1 miljovnna šlája fargga jávkan

Olu ekovuogádagat nuppástuvvet hui jođánit. Olbmot leat sakka muktán eananspáppa lunddolaš birrasiid (75 % eatnamis, 66 % mearas, 85 % njeaššeeatnamiin). Vuovdečuollamat jotket vaikko leat gal veahá njohcon. Bealli korállaoziin leat jávkan. Vuođđoelliid nálli lea unnon unnimusat 20 %:ain. Ja dain elliid- ja šaddošlájain mat leat vuđolaččat dutkojuvvon, lea 25 % uhkiduvvon. Obanassiige sáhttet 1 miljovnna šlája leat juo jávkame.

Nuppástuhttin manná hihtáseappot álgoálbmotguovlluin

Álgoálbmogat oamastit ja hálddašit unnimusat ovtta njealjádas oasi máilmmi eatnamiin. Dain guovlluin manná nuppástuhttin hihtáseappot. Álgoálbmogat leat dávjá luonddugeavaheaddjit ja leat árbevirolaččat geavahan luonddu nu ahte ii loavtte mearihemet, ja sii leat aktiivvalaččat várjalan biologalaš girjáivuođa.

Máŋgga guovllus leat álgoálbmogat ja báikkálaš servodagat heahtedilis go eatnamat dađistaga billistuvvojit, mii maiddái billista álgoálbmogiid árbevirolaš luondduriggodagaid geavaheami.

Luondduvahágahttima sivalaččat

Dilli lea duođalaš ja muhtun guovlluin hirbmat duođalaš. Raporttas namuhuvvojit vihtta stuora sivalačča dán luondduvahágahttimii:

1. Eallinbirrasiid billisteapmi, eatnamiid ja čáziid geavaheami rievdan
2. Šlájaid badjelmearálaš loaktin, guolásteami, eanadoalu ja vuovdedoalu bokte
3. Dálkkádatrievdamat
4. Amas šlájaid leavvan
5. Nuoskkideamit

Njuolggováikkuhusaid lassin leat maiddái indirekta fáktorat mat váikkuhit, ja mat čatnasit ekonomalaš ja sosiála árvvuide ja láhttenvugiide. Stuorimus eahpenjulges váikkuhanfáktorat leat min buvttadan- ja konsumerenvuogit, álbmotrievdamat ja globála gávpe- ja teknihkkaovdáneapmi.

Got čuohcá dát álgoálbmogiidda?

Raporta čilge ahte álgoálbmogat mat geavahit eatnamiid árbevirolaš vugiin muddejit ealli- ja šaddošlájaid guoddevaš vugiin ja sáhttet nuppástuhttit ávdin guovlluid dehálaš biebmobuvttadan-birasin. Muhto máŋgga riikkas mannet sisabahkkenberoštumit, dego ruvkedoaimmat ja dimbbarčuollan ovdalii. Dat sáhttá mielddisbuktit riidduid ja uhkidemiid, ja muhtomin vel bággosirdimiid nai. Álgoálbmogat ja báikkálaš servodagat bággehallet guođđit eatnamiid maid leat guoddevaččat geavahan duháhiid jagiid. Maiddái journalisttat ja birasaktivisttat geat muitalit riidduid birra gillájit veahkaválddálašvuođa, ja sáhttet maid gottáhallat.

Muhtomin ges váldet eiseválddit hálddašeami badjelasáset. Dávjá dáhpáhuvvá ahte eiseváldit fuonášit eai ge árvvusane báikkálaš máhtu ja árbedieđu mii guovllus lea ovdánan báikki ekovuogádaga mielde. Hálddašandoaimmat mat baicca vuhtiiváldet ja ávkkástallet báikkálaš máhtuin sáhtáše nannet ja effektiviseret stivrejumi ja hálddašeami.

Got unnidit vahágiid

Raportta evttoha čoavddusin ee. ahte:

• ollásit implementeret dálá máilmmiviidosaš ja guovlluid birasšiehtadusaid ja direktiivvaid, omd. Biologalaš girjáivuođakonvenšuvnna ja EU direktiivvaid habitáhta, čázi ja mearrabirrasa birra.
• heaittihit birasvahágahtti subvenšuvnnaid
• lasihit ekonomalaš movttiideami dakkár vugiide mat positiivadit váikkuhit ekovuogádagaide.

Jus ekovuogádaga vahágahttima galgá unnidit ja biologalaš girjáivuođa várjalit, de fertejit sihke ovttaskas ja oktasaš rahčamušat álggahuvvot. Luondduvárjaleapmi ii soaitte buohkaide ruđalaš ávkin, danin dárbbašuvvo politihkalaš ovttaoaivilvuohta ja máŋggabealálaš bargu mas deattuha ovttasdoaimma, vihkkedeami ja synergiijaid.

Birasbargu ferte maiddái leat oassin ealáhusaid ásahusain (omd. guolásteamis, fievrredeamis ja energiijas) ja mearrideaddji orgánain.