Dovddus lea ahte ollu sámiin lea passiiva guovttegielatvuohta, dahje passiiva máhtu sámegielas. Dat ipmirdit, lea kurssaid vázzán, muhto álgge sámástit, earret dihto oktavuođain. Manin nu lea? Ferte leat eará sivva go giellamáhttu.
Dán dáhpáhus gohčodit giellacaggin. Ollus dadjet: - Dat ii leat go álgit hupmat – don gii máhtá sámegiela. Muhto dat lea hui váttis duostat hupmagoahtit, ja dat lea hui stuorra lávki. Dat sáhttá leat váttis geahččalit, danin sáhttá jurddahit ”mun dagan dan maŋŋil, go dál mus ii leat dilli” – dahje geavaha eará maŋidan strategiija.
Giellaguovddáš giellacaggeprošeavttas mii ovttasbargat Jane Juusoin. Son lea ráhkadan KBT-metoda vái sáhttet luvvet buot negatiiva dovdduid ja oasseváldiide addit reaidduid vái dat dustet hupmat. Mii heiveheimmet metoda oarjelsámi guvlui. Ulbmiljoavkkut ledje passiiva oarjelsámegielagat Jämtlándda ja Västerbottena leanain.
Min jurdagat váikkuhit min dovdduid. Jos mii rievdadit iežamet jurdagiid, de mii sáhttit rievdadit iežamet dovdduid. Jos iežamet jurddašanvugiid galgat sáhttit rievdadit, de mii ferte oahppat jurddašit eará láhkái dihto oktavuođain. Molssaevttolaš jurdagat leat diehtu das, mat jurdagat hehttejit ja mat ovddidit min sámástit.
Jos hupmat áigu giela, maid ii leat almmolaččat duostan hupmat, de ferte garrasit rahčat ja hárjehallat. Jos ”siskkáldas ságastallamis” – kognišuvnnas – lea sáhka ahte man čuorbi lea go ii goassege álgge sámegiela hupmat, de lea dehálaš jurddašit ahte ”mun máhtán dán – dát ii leat váralaš”
Eará jurddašanvugiid dovdomearkkat:
- Got sáhttá jurddašit eará láhkai iežas máhtu hállat sámegiela?
- Guorahala dahje jurddaš leat go realisttalaččat ja duođalaččat dulkon dili.
- Maid earát livččii jurddašan dán dili birra?
Loga eanet prošeavtta birra raporttas maid gávnnat olgeš spálttas!