Likssjuo boares hávdeeana lei anus 1600- ja 1700-logus. Visot sámit Ubmieanu, Vyöddaleeanu ja Ångermaneanu guovllus galge hávdáduvvot Likssjuo girkogárdái. 1950-51 geasi rahpe arkeologat hávddiid ja rogge bajás hávdáduvvon olbmuid bázahusaid ja sáddejedje daid dutkiide. Västerbotten museas lei ovddasvástádus dán barggus, ja ulbmilin lei dušše dat ahte galge gávnnahit gokko boares hávdeeana duođai lei vai dan nala eai hukse ođđa visttiid.

Muhto dát hávderahpamat bokte dutkiid beroštumi, earet iežá etnologa Ernst Manker Nordiska Museas Stockholmmas, Bertil Lundman Uppsala nállebiologalaš instituhtas, ja Nils-Gustaf Gejvall guhte lei Historjjálaš musea osteologahoavda, ja ulbmil dán barggus rievddai oalát. Olbmuid bázahusat sáddejuvvojedje Historjjálaš museii dutkamii, ja šiehtadus lei ahte dat galge dan maŋŋel sáddejuvvot ruovttoluotta. Vaikko dalá antikvára Västerbotten museas máŋgii gáibidii bázahusaid ruovttoluotta de eai ožžon daid.

Dološ reivviin ja iežá čállosiin vuohttá rasisttalaš jurdagiid dutkiin, ja beroštupmin sis orui leame ahte dutkat ledje go dát sámi olbmuid bázahusat vai eai. Gejvall dáhtui doalahit bázahusaid, ja dat lea várra okta ágga dasa ahte eai sáddejuvvon ruoktot nu movt álggos lei sohppon.

Dát ášši healbbai gitta 2013 rádjái go Västerbotten musea oaččui dákteriggeosiid Stáhta Historjjálaš museas. Leanamusea válddii de oktavuođa Líksjuon Sámiensiäbrriein (Lycksele sameförening) Gullan dihte mii sámiid dáhttu lei bázahusaiguin. Líksjuon Sámiensiäbrrie gáibidii dakkaviđe bázahusaid máhcahuvvot ruoktot.

Álgoálbmotbeaivvi, borgemánu 9 beaivvi leat bázahusat máhcahuvvon Likšu boares márkana hávdeeatnamii gos dat leat leamaš váldon eret. Vai seremoniija ja meanut šattaše allaáiggálažžan de lea Líksjuon Sámiensiäbrrie ovttas Ruoŧa Girkuin ovttasbargan ráhkkanemiiguin.

–Midjiide čuohcá sakka dat got jápmán olbmuiguin meannudit. Go gudnejahttit jápmán olbmuid, de mii čájehit árvvusatnima ja ahte olbmo rupmaša ii galgga gutnehuhttit. Mii leat ilus go dát olbmot galget fas beassat máhccat ruovttueatnamii iežaset lagas olbmuid lusa, lohká Mikael Jakobsson, Líksjuon Sámiensiäbrrie ságadoalli.

Líksjuon Sámiensiäbrrie miellahtut lea digaštallan got dát máhcaheapmi galggalii dáhpáhuvvat. Vuorraset miellahtut dáhttot ahte bázahusaid galggale gokčot bessiin go dan leat dološ áiggi leamaš dahkan. Lea maiddái jearaldat leatgo buohkat dáin olbmuin leamaš kristtálaččat. Lea olu maid ferte vuhtii váldit. Girku ovddasteaddjit ja Líksjuon Sámiensiäbrrie leat dattege soahpan ahte máhcahanmeanut eai galgga čuovvut duššefal kristtalaš vieru. 

Lassin máhcaheapmái ja máhcahanseremoniijii, de lea leamaš olu diehtojuohkinbargu dán dáhpáhusa birra. Proseassa váldoáigumuš lea soabadeapmi.

– Lea sáhka olbmuid ovttaárvosašvuođas, ja leat ain áššit maid mii fertet čielggadit. Sihke Likssjuo gielda ja Ruoŧa girku leat lágidan semináraid, ságastallamiid, dialogaid ja oahppodilálašvuođaid dáin áššiid, lohká Ingela Gotthardsson, Likssjuo gielddahoavda.