Iešmearrideapmi

Sámi álbmot lea riikkaidgaskasaš vuoigatvuođaid jelgii álgoálbmot. Sámiin lea iežaset kultuvra, iežaset giella, iežaset ealáhusat ja buot deháleamos lea ahte sis lea oktavuohta iežaset árbevirolaš eatnamiidda ja čázádagaide iežaset guovlluin. Juridihkalaččat lea erohus gaskal álgoálbmot dahje unnitlogu doahpagiin.

Álkes čilgehus sámi iešmearrideami oidnui lea ahte sámiid oaivil galgá leat mearrideaddji sámiid guoskevaš áššiiguin. Sámi iešmearrideamis ii leat sáhka ásahit sierra sámi stáhta. Riikkaidgaskasaš riekti ii atte dan vuoigatvuođa go stáhtaid territoria integritehta prinsihppa gáržžida iešmearrideami čađaheami.  

Kollektiiva vuoigatvuođat

Álgoálbmogiid vuoigatvuođain deattuhuvvo ahte álgoálbmogiin lea vuoigatvuođa seailluhit ja ovdánahttit iežaset servodagaid buohtalagaid eanetlogu servodagaid. Unnitlogu vuoigatvuođat leat álo oktagaslaččat, muhto álgoálbmotvuoigatvuođat leat oktasaš vuoigatvuođat.

Iešmearrideami siskkáldas bealit

Siskkáldas beliid sisdoallu lea ahte buot álbmogiin lea vuoigatvuohta mearridit iežaset ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš ovdánahttima. Riikkaidgaskasaš vuoigatvuođaid mielde lea álgoálbmogiin vuoigatvuohta fuolahit earret eará iežaset giela ovdánahttima, oahpahusa, dieđuid, mediaid, árbevirolaš máhtu, árbevirolaš kulturovdanbuktimiid, dearvvašvuođa, ássanpolitihka ja sosiála buresbirgejumi. Dain lea maid vuoigatvuohta hábmet ja biskuhit iežas sierra álbmogin. Dasa lassin lea ráđđádallan vuoigatvuohta buot áššiin mat gusket dán álbmogii. 

 Iešmearrideami olgguldas bealit

Olgguldas oaidnu lea čadnon álgoálbmogiid árbevirolaš eatnamiidda- ja čázádagaide ja luondduriggodagaide. Iešmearridanvuoigatvuođa ulbmil lea addit álgoálbmogiidda vuoigatvuođa mearridit ja/ dahje váikkuhit iežaset eatnamiid, čáziid, luondduresurssaid ja árbevirolaš eallinvugiid badjel. Máŋga ON-ásahusa deattuhit ahte álgoálbmogiin lea vuoigatvuohta hálddašit iežaset árbevirolaš guovlluid, čáziid, luondduriggodagaid ja árbevirolaš ealáhusaid.

 Álgoálbmotjulggaštus

2007 dohkkehii ON álgoálbmotjulggaštusa, mii earret eará dohkkeha álgoálbmogiidda vuoigatvuođa iešmearrideapmái, ja vuoigatvuođa oamastit, geavahit ja hálddašit eatnamiid ja luondduriggodagaid. Julggaštusa jeglii ii sáhte eatnamiid, maid sámit árbevirolaččat leat geavahan šat atnit stáhta opmodahkan. Julggaštusa mielde sámiin galgá leat vuoigatvuohta oažžut ruovttoluotta dahje buhtadusa eatnamiid ja luondduriggodagaid ovddas, maid leat massán ja eaige leat mieđihan dasa.

 Riekti riikkaidgaskasaš ovddasteapmái

Iešmearridanvuoigatvuohta gullá sámiide álbmogin, beroškeahttá riikkarájiin. Ruoŧa sámit galget beassat ovttas Suoma, Norgga ja Ruošša sámiiguin doaimmahit iešmearridanvuoigatvuođa.

 

 Loga eanet Riikkaidgaskasaš vuoigatvuođaid birra.   

Senast uppdaterad: 19 januari 2026 av Jonny Skoglund.