ett rött äpple med plåster

mostphotos.com

Dearvvasvuođapolitihkalaš doaibmaprográmma

Sámedikki dievasčoahkkin dohkkehii 2019 ovttajienalaččat dearvvasvuođapolitihkalaš doaibmaprográmma. Oppalaš ulbmil ahte galgá leat buorre dearvvasvuohta beroškeahttá eallindili ja giela- ja kultuvrralaš heivehuvvon dikšu ja fuolahus.

Ovttasbargu

Sámedikki dearvvasvuođapolitihkalaš prográmma leat Sámedikki dearvvasvuođa-, vuorrasiid- ja valáštallanlávdegoddi ja Sámi dearvvasvuođa máhttofierpmádat ovttasráđiid hábmen mas Norrbottena, Västerbottana, Jämtlándda, Härjedála ja Dálarna regiovnnat leat mielde.

Sámit eamiálbmogin

Sámiid eamiálbmot sajádat geatnegahttá iešmearrideapmái, dássásašvuhtii ja kultuvrralaš heivehuvvon ovdáneapmái olles dearvvasvuođasuorggis. Riikkaidgaskasaš šiehtadusain deattuhuvvo dát, muhto maiddái nationála dearvvasvuođa- ja buohccidikšolágas.

Sámediggi oaidná ahte lea unnán máhttu sámiid dearvvasvuođa birra, dát dagaha hástalusaid sámiid vuoigatvuhtii sihke dássásaš dearvvasvuhtii ja dássásaš dikšui. Dát mearkkaša ahte ferte nannet sámi dearvvasvuođa dutkama, muhto ehtálaš njuolggadusat ferte ásahit mo dát dutkan galgá čađahuvvot.

Ollislašvuođa oaidnu

Dearvvasvuođapolitihkalaš prográmma vuođđu lea ahte dearvvasvuođas lea materiála, mentála/vuoiŋŋalaš ja sosiála bealli. Mis lea ollislašvuođa oaidnu olbmui ja deattuhit juohke olbmo vuoiŋŋalaš, sosiála, kultuvrralaš ja ávnnaslaš resursan – ja muitit ahte su historjjá ja boahtte áiggi.

Sámi perspektiiva váilo nationála lágain, mat gusket dearvvasvuhtii. Iige álgoálbmotdeklarašuvdna leat váldon mielde eiseválddiide, regiovnnaide ja gielddaide. Dát prográmma lea vuođđun váikkuheapmái, gulahallamii ja ovttasbargui iešguđetge aktevrraiguin čálgovuogádagas.

Ovttasbargu lea dárbbašlaš

Ovttasbargu lea dehálaš jos galgá joksat dearvvasvuođapolitihkalaš prográmma ulbmiliid. Dát guoská olggobealde, servodagain muđuige, muhto maiddái siskkáldasat – Sámedikkis. Sámiid dearvvasvuohta ja dát dearvvasvuođaprográmma lea dehálaš sámi álbmogii, Sámedikki dievasčoahkkimii ja buot lávdegottiide. 

Sámedikkis ii leat dál makkárge virggálaš doaibma ráđđehusas dearvvasvuođa ektui. Muhto dat váldet minguin oktavuođa dáid áššiiguin ja vurdet oaiviliid mis. Danin ávžžuhat mii ahte ráđđehus addá Sámediggái dan barggu, oktan ruhtademiin, mii dahká vejolažžan bargat dearvvasvuođapolitihkalaš prográmmain.

 

Senast uppdaterad: 11 juni 2025 av Jonny Skoglund.