Bihtánsámegiella meroštallojuvvo kritihkalaččat áitojuvvon ja dat mearkkaša UNESCO klassifiserema mielde nuoramus ságasteaddjit leat áhkut ja ádját ja ahte giella ii geavahuvvo árgabeaivve diliin. Boarrásat ságasteaddjit hálddašit oasi gielas, ja eai geavat dan, go sis váilot olbmot geaiguin ságastit. Dat mearkkaša ahte giela sirdin boahtte bulvii lea oba váilevaš.
Ruoŧas hupme 40 – 50 olbmo bihtánsámegiela, eatnašat ásset Árjepluovvi gielddas. Norggas ii huma oktage šat bihtánsámegiela. Dat geat hupmet leat boarrásat, geat eai oahpahan giela iežaset mánáide, geat dál leat váhnemat, lea unnán máhttu gielas ja sidjiide lea váttis oahpahit giela iežaset mánáide. Dat leat unnán mánát geain lea bihtánsámegiela oahpahus skuvllas Árjepluovvis. Giella geavahuvvo dušše ruovttus ja muhtun muddui boazodoalus.
Bihtánsámegielas váilot sánit ođđa áiggi áššiide go dat illába geavahuvvo dakkár oktavuođain. Gávdnojit bihtánsámegiela báddemat, teavsttat ja čilgehusat maid dutkit leat almmuhan 1800-logu loahpas gitta 1990-lohkui ja mat leat Giella- ja álbmotmuitu instituhta (ISOF) vuorkkáin ja girjjiin. Bihtánsámegiela teavsttat leat čállon fonehtalaš čállinvugiin dahje sullasaš ja lea oalle váttis lohkat olbmuide. Livččii dárbu transkriberet ja heivehit dáid čállosiid vái sáhttet geavahit daid oahppoávnnasin.
Bihtánsámi guovllus leat maŋimuš logi jagi čađahan ollu doaimmaid maŋimuš logi jagiid, mat galget ovddidit ja ovdánahttit bihtánsámegiela ja eanet ja eanet háliidit oahppat bihtánsámegiela. Bihtánsámegielas leat dollojuvvon muhtun oahpporieggát. Bihtánsámegiella lea geavahusas galbbain Árjepluovve servodagas, maid Árjepluovve gielda ieš bidjan johtui. Muhto kárttain leat báikenamat čállojuvvon julevsámegillii, juoga maid bihtánsápmelaččat háliidit muktit.
Prošeakta ”Bihtánsámegiela sániid čohkken” čađahuvvui 2008 – 2012. Daid vuođul de ráhkadedje bihtánsámegiela sátnegirjji 2016. Guokte bihtánsámegiela grammatihka girjji leat almmuhuvvon: okta eaŋgalasgillii (2014 ja ruoŧagillii (2015).
Searvi Bidumsámegiella rijka gaskan lea ásahuvvon ja lea ráhkadan bihtánsámegiela čállinvuogi mii dohkkehuvvui 2019. Bihttásápmelaččat identifiserejit muhtun doaibmabijuid mat galget vuoruhuvvot giela dárbbuide. Sáhttá erenoamážit namuhit ahte Árjepluovi gielddas galggašii leat bihtánsámegiela seailluhan strategiija.
Joavku oaivvilda ahte lea dehálaš bargat ovttas Norgga beale giella ovddasteaddjiiguin, ahte ráđđehusa reglerenreivves galggašii deattuhuvvot ahte bihtánsámegiella galgá ovdánahttot, ahte oahppofálaldagat ásahuvvojit bihtánsámegielas ja sámegiella oidno Árjepluovis doaluid ja ovdamearkka dihte galbet sámegillii biebmogávppiin.