Mo Sámedikki bargá iešsorbmeneastadeami strategiijain

Borgemánus 2021 buvttii Sámediggi vuosttaš cealkámuša boahttevaš nationála psyhkalaš dearvvasvuođa ja iešsorbmen eastadan strategiijai. Sámediggi oaivvilda ahte boahttevaš nationála strategiijas galgá leat čielga mihttomearri sámi psyhkalaš dearvvasvuođa ja iešsorbmeneastadeami nannemii sámiid gaskkas.

Raporttas boahtá ovdán man dehálaš lea bargat sámiid eavttuid ja dárbbuid vuođul. Ovdamearkka dihtii boahtá ovdan ahte sámegielaid nannen lea dehálaš, go sámegielat sámit vásihit buoret psyhkalaš dearvvasvuođa.

Suoidnemánu 30. beaivvi 2020 gohččui sosiáladepartemeanta badjelaš 20 eiseválddi buktit duogášdieđuid ođđa Ruoŧa nationála psyhkalaš dearvvasvuođa ja iešsorbmema eastadeami strategiijai, mii galgá gárvvistuvvot 2023:s. Okta dain eiseválddiin lei Sámediggi. Go Sámedikkis ii leat dearvvasvuođa suorgái fápmudus, de Sámediggi gohčui Umeå universitehta  Epidemiologiija- ja globála dearvvašvuođa instituhta (EPIGH) ráhkadit Sámediggái duogášraportta dán gohččuma eavttuid mielde. Guorahallan lea dál gárvvis ja raporta lea geigejuvvon Ruoŧa Álbmotdearvvašvuođa eiseváldái, mii galgá ovttas sosiálastivrrain evttohit ođđa nationála strategiija.

Almmuhuvvon raportta lea vuođđu Sámedikki bargui. Dieđáhusas boahtá ovdán ahte iešsorbmema eastadeapmi sámiid gaskkas ja sámiid psyhkalaš dearvvasvuođa nannen sáhttá čađahit aktiiva ja ulbmillaš bargguin, ja ahte sámit besse váikkuhit áššiid mat garrasit čuhcet dearvvasvuhtii sámi servodagas ja ahte sámiid dearvvasvuođa dili čuvvojuvvo ja servodahkii juhket dieđuid dan birra.  

Jos dán galgá sáhttit ollašuhttit, de oaidná Sámediggi čuovvovaš ovdánahttin dárbbuid:

  • ahte Sámediggi oažžu ráđđehusgohččuma ovttasbargat eará dearvvasvuođasurggiin servodagas vái sáhttá váikkuhit servodatovdáneapmái mat váikkuhit sámi psyhkalaš dearvvasvuhtii ja iešsorbmemii;  
  • ahte Sámi dearvvasvuođa máhttofierpmádat oažžu doarjaga joatkit ovdánahttinbargguin, erenoamážit ovddidit sámiid vuoigatvuođaid ja dárbbuid heivehuvvon dearvvasvuođadikšui ja álbmotdearvvasvuođa doaibmabijuide psyhkalaš dearvvasvuođa ja iešsorbmeneastadeames. 
  • ahte Ubmi universitehta oažžu ráđđehusgohččuma evttohusa ovdánahttit “našunála máhttoguovddáža sámi dearvvasvuođa dieđalaš dutkamii ja oahpahussii”. 

Barggu leaba čađahan senior dutkanveahkki Jon Petter Stoor ja professor Miguel San Sebastián. Sámedikki stivrenjoavkkus leat leamaš sámedikki stivrra áirasat Marita Stinnerbom (Guovssonásti) ja Anders Kråik (Samerna). Sadjásaš hálddahushoavda Anita Kitok lea leamaš prošeaktajođiheamis mielde.

OktavuohtaKontakt:

Jon Petter Stoor
Vuosttas dutkanassisteanta //Första forskningsassistent
Epedemiologia och Global Hälsa, Umeå universitet
Epidemiologïjjan jah viäráldvarriesvuodan ussadahkka, Ubmejen universitiähta
Tel. 090-786 58 63

Senast uppdaterad: 25 juni 2025 av Jonny Skoglund.