smakbitar av torkat renkött och rensalami

Sámi biebmovišuvdna

Sámi biebmoárbevierru geavahuvvo muhtumin fiidnábuš biebmun. Njealje jagi ráđđehusgohččumis ráhkaduvvui biebmovišuvnna mii galggai oažžut sámi biepmuid oidnosii.

Luonddu eavttut ja jahkodagat leat stivre álgoálbmogiid biebmoárbevieruid. Árbevirolaš biebmu lea inspirašuvnna gáldu ja ceavzilis ovdáneapmi.

Mii lea sámi biebmu?

Sámi biepmu álgu lea bivdokultuvrras, mii dađistaga šattai boazodoalu biebmoárbevierrun mas bivddu ja guolásteapmi lea oassin das. Sámi árbevirolaš biebmokultuvrra vuođđun leat bohccobiergu, sarvvabiergu, guolli, šattut ja muorjjit. Bohccos geavahuvvojit buot ja dat máhttu lea ain eallimin.

Ovdal borre ollu guoli, maid ieža bivde. Dan borre varasin ja sáltejedje, goikadedje ja suovastedje. Dasa lassin borre sii olu bohccobierggu, sihke varas, goikebierggu ja eará dološ seailun vugiid mielde. Sarvvabierggu ja guovžabierggu borre maid.

Sámi biebmu lea guovddážis ealli sámi kultuvrras ja sámi identitehtas.

Bistevaš ovdáneapmi ja biebmokultuvra

Sámedikki biebmovišuvnnas leat guokte fáddásuorggi hábmejuvvon ja oaidná ahte lea erenoamážit dárbbu ceavzilis ealáhusovddideami doaibmabijuide ja sámi biebmokultuvrii.

Biebmovišuvdna čujuha vejolaš boahtte áiggi áŋgiruššamiidda. Sámediggi lea dan ráhkadan ovttas Ruoŧa Sámi Riikkaservviin (RSR), Slow Food Sápmiin ja Sami Oahpahusguovddážiin (SOG).

Senast uppdaterad: 19 januari 2026 av Jonny Skoglund.