Davvi-Skandinávia
Davvi Skandinávias ásse olbmot máŋga duhát jagi hui bieđgguid ja dain ii lean dahje lei unnán oktavuohta lulit osiide Skandinávias. Boares kárttat govvidit dovdameahttun guovllu. Dálá riikarájit eai gávdnon dalle. Gávdnojit máŋga duhát jagi boares geađgeáiggi ássansajit, dat boarráseamos lea measta 10 000 jagi.
Sámi bálvvosbáikkiid gávdnosiin dihtet ahte gávppašedje Novgorodain, nuortan 1000-logus. Dološ hávddiin boahtá ovdán sámiid ja vikiŋggaid deaivvadeamit. Olbmuid birgenláhki lei bivdu ja guolásteapmi, muorji-, ja urttasčoaggin, ja maŋŋá maiddái eanadoallu, šibit- ja boazodoallu. Mearra, jávrrit ja jogat ledje johtolagat, juoga mat čatne oktii olbmui. Mearrabađa rittu koloniseren álggahuvvui 1100-logus.
Sámi eana
Daid nu gohčoduvvon sámi guovlluin leat sámit ( dahje lappat manin gohčodedje dalle) eanetlogus. Eatnašat ellet nomádan ja johte álohii ođđa bivdoguovlluide, maŋŋá stuorát ja stuorát ealuiguin, maid sii čuvvo ođđa guohtoneatnamiidda.
Sámiid ja ruoŧa gonagasa oktavuođa fuolahedje dat nu gohčoduvvon birkárla gávpeolbmát, geat vearu gáibidedje ja oste iešguđetge náhkiid sámiin. Maŋŋá šattai dat gonagasa sámefálddiid bargu. Gonagas gáibidii vuoigatvuođaid Hälsninglánddas davás 1300-logus. Gävle lea dat vuosttas gávpot mii ásahuvvui Norrlándii 1446. 1500-logus ásahuvvo Hudiksvall, Härnösand ja Ubmi gávpogat.
Ávžžuhedje njáskat eatnamiid, muhto eai lihkostuvvan koloniseremiin. Kárttas leat ain dovdameahttun guovllut. Karl IX áiggi álggahedje dihtomielalaš politihka vái ožžot válddi sámi eatnamiid badjel, ja dat jotkojuvvui miehtá stuorraválddi áigodaga.
1600-logus lea Ruoŧŧa jámma soahtamin, eandalii davviriikka ránnjáiguin. 1634 gávdne silbba Nasaduoddaris ja ruoŧa gonagas navddii ahte Norrlánda šaddá Ruoŧa Oarje-India, áibbas sierra koloniija, mii galggai buktit riggodaga gonagasriikii, mii lei geafumin.
1600-logus šaddet gávpogat Luleju, Bihtán, Straeijmie, Sjädtavallie ja Söderhamn. Staare gis 1770-logus. 1800-logus ásahuvvo Haparanda, Skiellet ja Orrestaare.
Luonddu riggodagat
Koloniseren lassánii go luonddu riggodagain sáhtte ávkkástallat nugo silbba, málmma, čáhcefámu ja vuovddi. Maid dat sáhttet ávkkástallat lea teknologiija ja kommunikašuvnnaid duohken.
1800-logu koloniserema duohken leat maid eará sivat: riegádusbadjebáza ja unnán eana. Olbmot ohcet ođđa eatnamiid ja ođđa birgenlágiid.
Riiddut
Šaddet riiddut ođđahuksejeaddjiid ja sámis gaskkas bivdovuoigatvuođain ja guohtoneatnamiid alde. 1700-logus vuite sámit, muhto maŋŋil adde diggerievttit ja leanastivrrat ođđahuksejeddjiide vuoigatvuođaid, go dat ásse seamma báikkis ja barge eatnamiid, das lei stuorát árvu. Stáhta ávžžuhii čeahpes bargiid oarjin Ruoŧas ja olgoriikkain ásaiduvvat Norrlándda sisguovlluide. Dárbbašuvvon šolgadeaddjit, ruvkebargit ja rallarat.
Go gonagasat geahččaledje ovttastahttit buot riikka ássiid ja dagahit daid oskkáldas ruoŧa ássin. Dat dáhpáhuvai miššuvnna bokte, girkobáikkiid ja sámeskuvllaid ásahemiin. Ii leat álki oažžut sámiid boahtit girkuide ja oahpahit sámi bártniid báhppán, bargu manná njozet.
Dihto áiggi geahččaledje uhkidemiiguin ja veahkaválddiin risttalažžan. Muhto maiddái morihanlihkadusain (nugo lestadianisma 1800-logus) jávkadit loahpa loahpas dološ sámi oskku.
Koloniseren – kolonialisma
1500-logus álge Eurohpálaččat koloniseret reastta máilmmi, muhto mii dáhpáhuvai eanemusat 1800-logus. Eurohpá koloniijaválddit vuollástedje Afrihká, Asia, Australia, Amerihká ja Gaska Amerihká ja jávkadedje dahje šlávan dahke daid. Luondduriggodagaid ávkkástalle ja dienas manai diehttelasat koloniserejeaddjiide.
Seamma dáhpáhuvai Norrlánddas maid, muhto ii seamma stuorrát ja iige garra sođiiguin. Go dakkár veahkaválddi dohkkeha ja oaivvilda ahte leat buoret vuoigatvuođat luondduriggodagaide go dain geat ásset guovlluin, lea kolonialisma. Dát dáhpáhuvvá Ruoŧasge, mii atná iežas máilmmi oamedovdun.
Ii otná beaivve adnojuvvo Ruoŧŧa dakkár riikan ahte olmmošvuoigatvuođaide eai váldo vuhtii ja eaige gávdno etihkalaš njuolggadusat sisabahkkejedjiide, ahte galggašit váldit earenoamážit vuhtii álgoálbmogiidda, sápmelaččaide.
Ollu ruoŧŧilaččat hirpmástuvvet go gullet ahte Ruoŧas lea kolonialisma historjá. Iige leat buorre dahkaluddat ahte dat ii leat dáhpáhuvvan. Iige leat dohkkehahtti joatkit kolonisašuvnna stuorra bieggafápmorusttegiid ásahemiin ja bovdet olgoriikka ruvkefitnodagaid ja joatkit sisabahkkemiiguin, šiitit nállebiologiija áigodaga ja sivahallat sámiid go ruoŧa sámepolitihka ii ovdán.
”Ferte áibbas eará láhkái jurddašit jos galgá sáhttit čoavdit váttisvuođaid maid stáhta lea ásahan boares jurddašanvugiiguin”, dát lea beakkán Albert Einstein sitáhta. Dihtomielalašvuohta lea vuosttas lávki dasa mo lea dáhpáhuvvan ja oahppat eanet Norrlándda ja sámiid historjjá birra.