Dá leat ovdamearkkat mo rasisma sáhttá váikkuhit sámiide.
Got rasisma sámiid guovdu boahtá ovdán?
- Dat sáhttet leat bilkideapmi, soaibman, givssideapmi skuvllas, loavkašuhttimat ja uhkidit veahkaválddiin sosiálamediain. Dat sáhttet leat bohccuid falleheamit go vašuhit sámiid.
- Sámiid iešmearrideamis ja váikkuheamis sáhttet leat váilivuođat – ahte sámiin ii leat doarvái váldi váikkuhit ášši mat gusket sidjiide. Sámit muitalit ovdamearkka dihtii ahte ii leat boarrásiiddikšu ja dohkálaš oahpahus mánáidasaset. Go ráđđádallanortnega (2018) vuostálastet vái sámiid váikkuheapmi lassánivčče, čájeha ahte ii leat dáhttu dahje ballet ahte sámit ožžot ”menddo olu” válddi.
- Stereotiippat ja negatiiva gáttut sámiid birra váikkuhit maid olbmot dadjet ja dahket. 1800-logus anii Ruoŧa stáhta ahte johttiálbmogiid kultuvra lei unnit ovdánan. 1900-logu álggus atne gis ahte sámit heajut nálli. Jurdagat mat ain váikkuhit mo oidnet sámiid odne, om ahte sámit leat oahppameahttumat ja dihtet unnit.
- Oaidnemeahttumin dahkan lea rasisttalaš mekanisma. Eai váldde duođalaččat sámiid erenoamáš eallimii ja eavttuide. Dahket seamma láhkái go váldoálbmogiin, nugo ovdamearkka dihtii buohccidivššus eai váldde vuhtii boazodoalliid erenoamáš dárbbuide. Eiseválddit máŋgii vajáldahttit oalát sámiid ja eaige gulaskutta sámi perspektiivva – soitet easka loahpas, mii dagaha Sámediggái unnit áiggi vástidit.
- Diehtemeahttunvuohta lea rasisttalaš mekanisma mii dagaha ahte sámit ožžot heajut eavttuid om. eiseválddiin, dearvvasvuođabálvalusain ja mearrideaddjiin. Guorahallamiin boahtá ovdán ahte sámit ožžot heajut dearvvašvuođabálvalusaide, unnit vejolašvuođaid ovddidit iežaset sámi identitehta ja eallit sápmelažžan Ruoŧas. Diehtemeahttunvuohta bissu jss ii oktage oahpa maidege sámiid ja sámiid historjjá birra skuvllas - mii maid dagaha sámiid oaidnemeahttun álbmogin Ruoŧas.
- Ahte ii eastat negatiiva daguid dahje vealaheami sámiid guovdu, lea ahte dat dihtet ahte sámit vealahuvvojit, muhto dattege eai daga maidege dasa. Rasisma guorahallanraportta informánttat geažidit ahte oahpaheaddjit ja skuvlla bargit, bargosajiid hoavddat dihtet ahte vealaheapmi ja olggušteapmi dáhpáhuvvá, muhto eai leat bissehan dan – mii dagaha ahte vealaheapmi joatkašuvvá.
- Olggušteapmi sámiid gaskkas, go sámit ieža olgguštit eará sámiid, geat gullet eará jovkkuide, dahje dahket váttisin ovddidit iežaset sámevuođa. Dieđut čájehit ahte sámit vásihit ahte eai beasa ovdánbuktit iežaset sámi identitehta ja oahppat eanet sámi kultuvrra birra, maid háliidivčče jos ii leat bajásšaddan nana sámi birrasis.
- Bolesiid sámi vealaheapmi lea rasisttalaš mekanisma, mii maiddái dáhpáhuvvá eará guovlluin máilmmis. Maiddái Ruoŧas sáhttá dáhpáhuvvat ahte bolesat eai váldde duođas boazodoalliid go dat váidet bohccuid biinnideami dahje suoládemiid. Ealliid illasteapmi bohccuid vuostá eai ane álbmotjoavku soaibmamin.
- Lágain ja njuolggadusain leamaš ja sáhttet ain leat heajos váikkuhusat sámiide joavkun dahje joavkkuide sámiid gaskkas. Muhtin ovdamearkkat: Nomádaskuvlaođastus 1913:s ja boazodoalloláhka 1928 earuhii boazosámiid- ja ii-boazosámiid. Sis, geain eai lean bohccot eai lean Ruoŧa lágaid mielde "albma" sámit. Boazodoalloláhka vealaha sámi nissoniid. Sámit geat eai lean čearuin eai beasa ávkkástallat eana- ja čáhceresurssaid stáhta ásahuvvon lágaid geažil.
- Sámiide eai geavat resurssaid – ekonomalaš-, bargi-, dahje áigeresurssat eai geavahuvvo sámiide, ja dat váikkuha sin vejolašvuođaide. Sámiin ii leat vejolašvuohta oahpu oažžut ja vejolašvuođa geavahit iežaset eatnigiela. Okta ovdamearka lea ahte váilot eatnigieloahpaheaddjit sámegielas, seammás go Ruoŧas ii gávdno oahpaheaddjeoahppu gos sámegiela sáhttá válljet oktan eará fágain.
10 doaibmabidjoevttohusa
Raporttas evttohuvvojit doaibmabijut, mat galget unnidit diehtemeahttunvuođa, vealaheami ja rasisttalaš fallehemiid.
- Eanet máhttu servodahkii sámiid, sin eallindiliid, kultuvrra ja historjjá birra, ja sin álgoálbmot vuoigatvuođaid birra. Suorggit mat galget vuoruhuvvot leat dearvvašvuođabálvalus, skuvla, sámi ja ii-sámi mearrideaddjit, ja maiddái oahpahusas ja girjjálašvuođas.
- Nannet dutkama sámiid, servodaga, ja rasisttalaš mekanismmaid ja daid váikkuhusaid birra. Dutkamis boahtá ovdán ahte váilot dutkamat rasisttalaš mekanismmaid ja daid váikkuhusaid birra sámiid ektui.
- Váldit mielde máhtu rasismma birra sámiid vuostá doaibmaplánaide praktihkalaš rasisma eastadanbargguide skuvllain, organisašuvnnain, fitnodagain ja eiseválddiin.
- Ovdánahttit eahperasisttalaš strategiijaid mat leat áššáigullevaččat sámiide ja buoredit rasisttalaš ja daguid bearráigeahču ja váidin vejolašvuođaid. Eai oro doaibmamin vuogádagat mat gávdnojit.
- Ovdánahtti sámi váikkuheami ja iešmearrideami. Sámiide galgá leat vejolaš váikkuhit divššu-, skuvlla ja eará vuđolaš bálválusaid iežaset dárbbuid mielde. Ovddidit ahte boazodoallu sáhttá váikkuhit mo čearuid eatnamat geavahuvvojit.
- Organisašuvnnain ja eiseválddiin čađahit eahperasisttalaš guorahallamiid. Eiseválddit mat barget sámiiguin dahje sámi áššiiguin galget dávjá guorahallojuvvot vái oaidná ahte dat eai vealat sámiid dihtomielalaččat dahje fuomáškeahttá. ///Genomför antirasistiska granskningar av organisationer och myndigheter. Myndigheter som arbetar med samer eller samiska frågor ska återkommande granskas för att se om de utsätter samer för direkt eller indirekt rasism.
- Dađistaga čađahit guorahallamiid servodatsurggiin iskat mo rasisma ja vealaheapmi váikkuha sámiide, ja mo sáhttá eastadit dáid. Go stuorát rasisma ja vealahan čađahuvvojit, de sáhttá váldit mielde gažaldagaid rasismma ja vealaheami birra, ja rasisma ja vealaheapmi váikkuha sámiide.
- Sámi organisašuvnnaid searvádahttin barggu ovdánahttit iešguđetge sámi joavkkuid ektui. Stärk samiska organisationers inkluderande arbete mot olika grupper inom det samiska folket.
- Ovdánahttit vejolašvuođaid ráhkadit máŋggabealat muitalusaid sámi álbmoga ja sámi servodaga birra. Ovdánahttit mediafálaldagaid nugo Public service ja sámi áigečállagiid. Ovdánahttit sámi kulturbuvttademiid. ///Stärk
- Doaibmabijuid čađahit vái sámit buorebut hálddašit rievdademiid ja ovdáneami. Dahkat vejolažžan sámiid leat oassin iežaset kultuvrras, historjjás ja gielas, nannet iežaset sámi iešdovddu ja dasto buorebut vuosttaldit rasismma.