Konvenšuvnna suodjala eahpeávnnaslaš kulturárbbi
2011 dohkkehii Ruoŧŧa Unesco konvenšuvnna mii suodjala eahpeávnnaslaš kulturárbbi. Jagi 2020 – 2024 áigodagas lea Ruoŧŧa miellahttun Unesco kommišuvnna lávdegottis suodjalit eahpeávnnaslaš kulturárbbi. Ráđđehus lea nammadan Giella ja álbmotmuittu instituhta (Isof) ovttastahttin eiseváldin, mii galgá bargat Konvenšuvnna heivehemiin Ruŧŧii. Davviriikkalaš musea, Duodjeáššiid lávdegoddi, Riikaantivkvarieámmát ja Stáhta musihkkadoaimmahat leat nodovddasvástideaddji eiseválddit/ásahusat guoskevaš fágasurggiin.
Ovttasráđiin Sámedikkiin
Sámi eahpeávnnaslaš kulturárbbi bargu dáhpáhuvvá ovttasráđiin Sámedikkiin. Sámediggi lea dál mielde konvenšuvnna barggu gulaskuddanjoavkkus oktan Isof:in ja noddaiguin. Isof lea nammadan Sámedikki sámi kultuvrra sámi kultuvra nodovddasvástideaddji áššedovdi eiseváldin. Konvenšuvnna čađaheames Ruoŧas galgá Sámediggi leat áššedovdin Giella ja álbmotmuittu instituhta lávdegottis Dat ovdánahttá sámi barggu Ruoŧas, muhto maiddái ovttasbarggu eará sámedikkiiguin go sihke Norga ja Suopma leat dohkkehan konvenšuvnna.
Ovttasbargan Sámedikkiiguin
Konvenšuvdnabargguid oktavuođas leat máŋga jagi ovttasbargan Norgga ja Suoma Sámedikkiiguin, Sámi parlamentáralaš ráđi (SPR) doaibmaplána ulbmil lea hábmet oktasaš sámi ulbmiliid sámi kulturárbbi ja árbevirolaš máhtu hálddašeapmái. Dat mearkkaša ahte galget guorahallat makkár áššiin Sámedikkiin leat oktasaš oaidnu sámi iešmearrideapmái, suodjaleapmái ja sámi kulturárbbi ja árbevirolaš máhtu geavaheapmái ja makkár áššiin dárbbašit politihkalaš mearrádusa. Dat sáhttá mielddisbuktit ahte ohcat vástádusaid gažaldagaide mat čuožžilit go kulturmuittut ja árbevirolaš máhttu šaddet dutkan- ja eará doaimmaid objeaktan, ja láhkaásahusproseassain iešguđet stáhtain ja riikkaidgaskasaš forumiin (omd. WIPO, Unesco, CBD). Mihttomearrin lea ahte buot golmma rikka sámedikkiin galgá leat seamma oaidnu ja ulbmilat dáidda áššiide.
Ruoŧa vuoruheapmi
Ruŧŧii lea konvenšuvnna heiveheapmi mearkkašan ollu eahpeávnnaslaš kulturárbbi suodjaleapmái ja čalmmustahttimii miehtá riikka. Konvenšuvdna dagaha ahte lea vejolaš čájehit eahpeávnnaslaš kulturárbbi máŋgabealatvuođa. Ruoŧa vuoruheapmi leat:
- ahte bargat siviila servodaga searvama ja oassálastima ovdii
- ahte ovddidit vásáhusgaskkusteami riikkaid gaskkas
- ahte suodjalit fágalaš máhtu ja
- ahte ovddidit ávnnaslaš kulturárbbi máŋggabealatvuođa.