torsdag 28 mars 2024

Sámedikki ságadoalli Stefan Mikaelsson kronihkka

Stefan Mikaelsson juogada iežas jurdagiid vássanáiggi ja boahtteáiggi birra.

Jagi loahpa njázut, ja jagi álggu njázut, ja fáhkkestaga ges buolaš. Árktalaš buollašat leat dat luonddudáhpáhusat mat ráinnasin dollet min guovlluid. Buolaš doallá eret daid divrriid ja parasihtaid mat muđui lassánivčče ja viidánivčče. Min seavdnjadeamos skábmaáiggis leat heahkka temperatuvrarievdamat, arvvit ja borggat, šaddan oassin dálkkádatrievdamiin mat vearáskit aht` vearáskit. Oarjjemáilmmi dálkkádatčeahpit leat ge deaivan riekta máŋgga dutkanbohtosis.

Muhto bistevaš stuorrudanekonomiijja bealušteaddjit eai váldde vuhtii maid dieđačeahpit leat gávnnahan ja vikkahit ain midjiide  badjelmearálaškonsumšuvnna mas loatnaváldin lea vuođđun. Seamma dealli lea eurohpalaš politihkkáriiguin geat eai duostta váldit beali. Dát boahtá vuosttamužžan ja eanemus čuohcat Árktalašguovllu olbmuide. Sámi eamiálbmot ii vuoitte maidege stuorrudanekonomiijjain jus dat dagaha ahte min árbevirolaš eatnamat bihttán háddjejuvvojit ja čázit vel eambbo nuoskkiduvvojit.

Kulturoaivegávpotjahki lea aitto rahpasan. Šaddá gelddolaš oaidnit movt iešguđet doalut ja ávvudeamit čalmmustahttet sámi kulturvrra ja sámi álbmoga kulturoaivegávpotjagi oktavuođas. Jagis 1751 juo dohkkehedje soahteriikkat sámi našuvnna Strömstadsoahpamuša lasáhusas, namalassii Danmárkku - Norgga ja Ruoŧa rádjesoahpamušas. Dát lasáhus gohčoduvvo Lappekodisillan, ja dávjá maiddái sámiid Magna Chartan, dannego das lea nu stuora mearkkašupmi sámi rivttiid dohkkeheamis riikkarájiid rastá. Dán jagi galgá vissa Norgga vuođđudeami 200-jagi ávvuduvvot. Danne lea sámiid máinnašeapmi Ruoŧa ráđđehusvuođuštusas hui deaŧalaš, vaikko mii beaivválaččat eat nu olu fuomáš iežamet ođđa stáhtusa. Orru vearrut jus sii geain lea ovddasvástádus Kulturoaivegávpoga lágidemiin eai vállje doahttalit historjjálaš dokumenttaid ja sámi álbmoga dálá stáhtusa. Álbmotstáhtusa vuođul galgá min álbmot ja min kultuvra leat diehttelas oassin eurohpalaš kulturoaivegávpogis, muhto dat ferte dahkkot ovddasvástádusain ja árvvusatnimiin. Sámedikki ságadoallin sávan mun ahte šaddet olu vejolašvuođat oaidnit girjás riggudahtti sámi kulturvrra. Mun sávan maid ahte min álbmot oažžu liibbaid ráfálaččat deaivvadit ja servvoštallat Eurohpa eanetloguálbmogiiguin ja -kultuvrraiguin buoret vuogi miel go ovdalaš áiggi.

Maiddái Eurohpa iežas parlamentii leat dán jagi válggat. Dat lea seamma parlameanta mii gilddii njuorjjobivddu ja njuorjjobuktagiid sisafievrrideami Eurohpauniovnna guovlluide. Seammás lea dáhttu viežžat oljju ja gása árktalaš čázádagain, ja maiddái eará luondduriggodagaid maid bistevaš stuorrudanekonomiijja soaitá dárbbašit. EU-parlameantta mearrádus lea dagahan daid ovttaskas inuihtaid váttis dillái geat ellet boaittobealguovlluin árbevirolaš vuogi mielde ja geain ii leat dat infrastruktuvra mii eanas sámiin lea. Álgoálbmogiin oppalaččat lea stuora dárbu beassat joatkit iežaset árbevirolaš ealáhusaiguin vai besset eallit árbevirolaš borramušain.  EU-parlameanta dagai dán mearrádusa maŋŋelgo ng. birasorganisašuvnnat mat eai lean duođas ráđđádallan álgoálbmotorganisašuvnnaiguin omd. ICC:ain (Inuit Circumpolar Council), ledje áŋgirit lobbystallan. Dás ii leat makkárge oinnolaš logihkka. Boađusin šaddá ahte Eurohpa lea fas fámostallan máilmmi álgoálbmogiid badjel. Gávpevuoigatvuođat orrot manname ovdalii Olmmošvuoigatvuođaid! Dáid ákkaid geažil áiggun mun jienastanvuoigatvuođalaš olmmošin uniovnna siskkobealde jienastit EU-parlameantta válggain easkka dan beaivvi go EU miellahttoriikkat mealgadii ja ovddasvástideaddji vuogi mielde leat válljen ratifiseret ILO-konvenšuvnna nr 169.

Go biillain mátkkoštan Jåhkåmåhkki dahje Julevu guvlui de ii leat vejolaš garvit čuolahagaid ja billistuvvon vuovdeeatnamiid. Ja daid háviid go hasken sámediggebussii Goabddálisas muhtun sámediggedievasčoahkkimii oarján-Sámis de oainnán seamma dili feara gos siseatnanluoddaguora. Ii oro šat gávdnome mihkke mii vurkejuvvošii midjiide vai beassat doaimmahit ja čuoččuhit min kultuvrra maid leat árben váhnemiiddáseamet. Bálgát, kulturmuittut ja dološ áiggiid bázahusat leat visot billistuvvon goariduvvon eatnamiin. Dađistaga jávkkodit duođaštusat das ahte min máttut leat eallán ja doaibman dain eatnamiin gos ieža dál eallit. Buot sisabáhkkemiid ja vahágiid ollislaš váikkuhusat dagahit ahte dál juo leat rasttildan gierdanmeari. Vaikko makkár doaimmaid dál álggahivččiimet de eat sáhte goasse šat máhccat dan eallindillái masa mii leimmet hárjánan, ovdamearkka dihte dan dillái mii lei go Sámediggi vuođđuduvvui 1993:s. Oanehis áiggis lea min kultuvra nohkkon almmá min iežamet mieđiheami haga.

Leat dattege leamaš muhtun positiiva áššit: Sámediggi addá juohke sápmelažžii vejolašvuođa čálihit iežas jienastuslohkui. Sápmelačča riekti čálihit iežas sámedikki jienastuslohkui lea áidna riekti mii ii sáhte dan sápmelaččas váldot eret guhte lea čálihan iežas. Ilá olu sámit leat šaddan bahččagit vásihit ahte sin sámi riekti atnit eatnamiid, čáziid, giela ja kultuvrra lea rivvejuvvon sis eret. Muhto dán vártnohis dilis sáhttit mii válljet ovttastahttit iežamet ja searvat sámi jienastuslohkui. Ja maiddái válljet ovttas oččodit min rivvejuvvon rivttiid ruovttoluotta. Ii fal iežá ovttaskas sámiid geažil muhto duššefal stuoraservodaga geažil. Sámediggi lea ovdal leamaš lágidan nugohčoduvvon Boahtteáiggisemináraid. Mun duođai sávan ahte dát seminárat šattaše jahkásaš doaibman min sámi servodaga bajáshuksema várás, ja dat lea dasalassin vuohki maid ođđaáiggi eurohpalaš sivilisašuvdna berrešii dohkkehit.

Daiguin sániiguin sávan alcceseamet čáppa giđa ja buori miessás geasi. Guhkes čuvges geasseijat addet midjiide muorjás ja guollás dili mii buktá vejolašvuođaid ceavzit guhkit ja buorebut. Ja ferten lohkat dego Deatnogátte Nuorat: "... beaivváš báittii, lottit lávlo, dát lei sámiid eana.. ii dat leat go boares muitu, muitu dat lea".

Mån sávav didjij vuorbális ådå jagev!
Mun sávan didjiide buori ođđa jagi!
 

Stefan Mikaelsson
Sámedikke åvddåulmusj/Sámedikki ságadoalli

Visar sidorna 81 till 100 ( av 218 )
© Sametinget 2024
Uppdaterad: 2014-02-03

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

VISSELBLÅSARFUNKTION

E-FAKTURA

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90
981 22 GIRON / KIRUNA

Vid rekommenderad post använd adressen ovan!

Besöksadress: Adolf Hedinsvägen 58
Tel. 0980-780 30
E-post: kansli@sametinget.se
Org.nummer: 202100-4573

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-12.00, 13.00-15.00
Kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPress
MenyPress
På sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?