söndag 25 juli 2021
Johan Tirén málen 1892:s. Govven: Bertil Wretling/Nordiska Museet.

Raporta duohtavuođa-kommišuvnna ráhkkaneami birra

Sámedikki raportta duohtavuođakommišuvnna ráhkkaneami birra  muitala sámiid iežaset oainnuid mat leat ovdanboahtán gulahallančoahkkimiin ja videočoahkkimiin, čálalaš iskosiin, telefonságastallamiin ja e-boasttain Sámediggái.

Sámediggi lea 2014 rájes, go ovddiduvvui mošuvdna dievasčoahkkimii, bargan duohtavuođakommišuvnna ásahemiin mii galgá čielggadit stáhta rihkkumiid sámi álbmoga vuostá. Jorbabeavdeságastallan ja seminára 2016:s riikkaidgaskasaš áššedovdiiguin, ja dat SWOT-guorahallan mii dahkkui 2018:s, leat leamaš dehálaš čuoggát dán barggus. Dát čuoggát ledje vuođđun dan gáibádusas maid Sámediggi ovddidii kulturdepartementii 2019:s. Diibmá, 2020:s gohčui ráđđehus Sámedikki ráhkkanahttit ja sajustit duohtavuođakommišuvnna sámi servodagas.

 

Raporta čilge dál mii lea dahkkon dássožii, ja makkár oainnut ja oaivilat leat boahtán ovdan.

 

Duohtavuođakommišuvdna berre suokkardit got ruoŧa stáhta ja leanastivrraid dagut leat háddjen sámi álbmoga, vuosttažettiin nu gohčoduvvon ”lapp-ska-vara-lapp”-politihkain mii siskkildii sihke kulturdarwinismma ja rasismma. Dat báinnii sihke nomadskuvlareforpma 1913:s ja boazodoallolága 1928:s. Sámit masse oamastanrievtti eatnamiidda, boazodoalloriekti gáržžiduvvui, sierralágán boazobargovuogit biddjoje vuostálaga ja sámit iežá árbevirolaš ealáhusain dego bivddus, guolásteamis ja duojis gáhčče riektevuogádaga olggobeallái. Eananvuoigatvuođaid namuhit olu sámit. Duohtavuođakommišuvdna berre dutkat got sámi eatnamat sáhtte šaddat stáhta stivrra vuollái. Dán oktavuođas namuhuvvojit ee. vearroeatnamat, ”avvittringen” ja luondduriggodagaid rivven.

 

Stáhta vuojehii guovtteávjjot politihka, sihke segregerenpolitihka ja assimilerenpolitihka, dađimielde guđe jovkui dahje guvlui olbmot gulle. Nomádaskuvla fallehii bearrašiid, sosiála oktavuođaid ja kultuvrra go mánát šaddet guođđit ruovttu ja orrugoahtit internáhtain. Dat sámi mánát geat eai vázzán nomádaskuvllas gillájedje ges gielalaš ja kultuvrralaš olggušteami dáččaskuvllain. Ruoŧaiduhttin-proseassa, giellajápmima váikkuhusat ja giela ruovttoluotta váldin rávisolmmožin leat temát mat leat váldon ovdan. Vejolašvuohta oažžut sámi eatnigieloahpahusa vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas leat ain hui váilevaččat. Riikkarádječuolmmaide gullet ges boazoguohtunkonvenšuvnnat ja bággojohtimat mat leat heađuštan sámi álbmoga historjjá čađa.

 

Eatnasiin sis geat leat vástidan iskosii ja leamaš čoahkkimiin, leat stuora vuordámušat duohtavuođakommišuvdnii. Olbmot vurdet ahte kommišuvdna válddahallá vearredaguid ja ahte dat buktá nuppástuvvamiid boahtteáiggis. Lea hui dehálaš ahte sorjjaskeahtes duohtavuođakommišuvdna oažžu govda mandáhta, stuora doaibmaviidodaga ja nohkka áiggi ja resurssaid. Sámediggi deattuha ahte lea dehálaš láhčit psykososiála doarjaga duohtavuođakommišuvnna barggu oktavuođas, ovttasráđiid davimus regiovnnaiguin ja sámi dearvvašvuođafierpmádagain.

© Sametinget 2021
Uppdaterad: 2021-06-28

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON / KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30
E-post kansli@sametinget.se

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-15.00
Öppettider kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPolitik
MenyPolitik
På sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?