Máhcahanmeanut Likssjuos
Golggotmánu 21 beaivvi 2020 hávdaduvvui fas Likssjuoi dološ oaiveskálžu. Lea sápmelaš dievdoolbmo oaiveskálžu mii ii leat ovdal leamaš hávdáduvvon. Koronadávdda dihte eai lean meanut rahpasat buohkaide.
Ráđđehus mearridii 2009:s ahte Stáhta historjjálaš museat galget Sámediggái máhcahit ovtta oaiveskálžžu (SHM 34661, fid. 530520) mii lea gullevaš Likssjuo guvlui Västerbottenis. Mearrádusas celko ahte Sámediggi galgá hávdádit bázahusa.
Oaiveskálžu lea vurkkoduvvon Anatomalaš ásahusa dáktečoakkáldagas Uppsala universitehtas. Dávttit leat čohkkejuvvon 1800-logu loahpas ja 1900-logu álggus arkeologalaš roggamiid, oastimiid ja skeŋkemiid bokte. Čoakkáldat addui Stáhta historjjálaš museii 1997:s. Dán olbmo identitehta eat dovdda, ja dat ii galgga leamaš ovdal hávdáduvvon dan dokumentašuvnna mielde mii gávdno (Överlåtelse av mänskliga kvarlevor i Statens historisk museers samlingar, dnr 2019-552). Stáhta Historjjálaš museat bohtet geiget bázahusaid Sámediggái meanuid oktavuođas.
Ruoŧa girku, Lapplándda lulli pastoráhta doalai hávdemeanuid. Oaiveskálžu hávdáduvvui Likssjuoi, Berglunda girkogárdái. Dan báikki leat ehtalaš ráđi, kulturlávdegotti, kulturossodaga ja Ruoŧa girku ovddasteaddjit válljen 2019 čavčča. Orui vuogas doallat smávit meanuid daningo olbmo identitehta ii leat čielggas, ja go lea dušše oaiveskálžu.
Hávdádusmeanut ledje olgun, ja lei sadji dušše su. 15 olbmui koronadávdda ráddjejumiid dihte. Muhtun bargit ja politihkkárat Sámedikki bealis ja Lapplándda lulli pastoráhtas oassálaste, ja maiddái Likssjuon Sámiensiäbrrie, Gustavianum-Uppsala universitehtamusea ja Stáhta historjjálaš musea ovddasteaddjit čuvvo meanuid.
Maŋŋel galgá hávdemearka biddjot hávddi nala. Ruoŧa girku sámi ráđđi lea leamaš mielde dán ášši gieđahallamis.