fredag 29 mars 2024
Urfolk på FN:s världskonferens 2014
Govva: UN Photo/Yubi Hoffmann

Máilmmi álgoálbmogat

Borgemánu 9 beaivvi ávvudit Álgoálbmotbeaivvi. Muhto mii lea duođai álgoálbmot? Ja mii dahkko máilmmis buoridan dihte álgoálbmogiid dili ja sin kultuvrraid, gielaid ja politihkalaš dilálašvuođa?

Čearddat mat leat vuosttamuš čeardan leamaš muhtun geográfalaš guovllus gohčoduvvojit dávjá álgoálbmogin dahje eamiálbmogin (indigenous people), ja dat eai leat seammago joavkkut mat lea guvlui ásaduvvon koloniijaáiggis dahje ođđa áiggis. Dasto leat álgoálbmogiin árbevierut ja kultuvrralaš mihtilmasvuođat mat čatnasit guovllu eatnamiidda, lundui ja dálkkádahkii.

Álgoálbmogiid gohčodit maiddái First peoples, First Nations, Native people, aborigiidnan dahje čearddalaš álbmogin. Doaba ”Indigenous peoples” ilmmai 1970-logus čoahkkenamahussan álbmogiidda main leat oktasaš vásáhusat koloniseremis, ja oktasaš váttisvuođat ja rahčamušat, beroškeahttá riikkarájiin. “Peoples” mii lea eanetlogus, čájeha ahte lea sáhka sierranas álbmogiin ja ahte álgoálbmogiid gaskka leat stuora erohusat. Earet kultuvrralaš erohusaid, de vásihit álgoálbmogat dattege dávjá seamma olggušteami, marginaliserema ja rahčamušaid suddjet sin rivttiid sierra álbmogin.

Ovddeš álgoálbmotraportevra, James Anaya, lea čilgen ahte álgoálbmogat leat ”ealli maŋisboahttit daidda olbmuide geat guovllus elle ovdalgo iežát dohko bohte, ja maid eatnamiin leat iežá olbmot eanetlogus. Dat leat kultuvrralaččat ráddjejuvvon joavkkut servodagas maid jurdagat leat vuolgán stuoraválddis ja vuollásteamis.” Dat leat dávjá unnitlogus, muhto eai miehtá gal. Dávjá leat álgoálbmotservodagat geafit ja leat hearkkimusaid searvvis dain riikkain gos ásset, ja dain lea unnán dege ii obanassiige politihkalaš váldi dahje duohta iešmearrideapmi.

Álgoálbmogat ellet visot dálkkádatavádagain ja buot kontineanttain earet Antárktisis. ON rehkenastá ahte sullii 476 miljovnna olbmo leat álgoálbmogiidda gullevaččat. Dat ovddastit 5000 sierralágán kultuvrra ja ellet 90 riikkas. Álgoálbmogat leat unnit go 5 % máilmmi olmmošlogus, muhto 15 % máilmmi geafimusain.

Lagas oktavuohta lundui lea addán álgoálbmogiidda olu máhtu luonddu dilálašvuođas ja birasnuoskkideami váikkuhusain. Vaikko vieris kultuvrrat leat váikkuhan olu iešguđet álbmotjoavkkuide, mat leat ollásit dahje muhtun muddui heivehan iežaset daidda, de gávdno ain čanastupmi eatnamiidda, ja oallugat dárbbašit luonddu birgejumi dihte. Biologalaš girjáivuođa konvenšuvdna dovddasta dáid árbemáhtuid, ja bidjá daidda seamma árvvu go dieđalaš máhttui.

Álgoálbmogiid gielat leat vártnuhis dilis daningo dat hárve oahpahuvvojit skuvllas eaige geavahuvvo almmolaččat. 2022-2023 lea ON nammadan álgoálbmotgiella-jahkelogežin. Ulbmil dainna lea strategalaččat bargat nuppástuhttimiin, ja veahkehit ja movttiidahttit geavahit álgoálbmotgielaid. Strategiijas deattuhuvvo eatnigieloahpahus ja vejolašvuohta geavahit álgoálbmotgielaid almmolaš oktavuođain; omd. riektevuogádagas, medias, ja bargo- ja dearvvašvuođaprográmmain. Okta buorre bealli lea ođđa áiggi digitála teknologiija maiddái addá ođđa vejolašvuođaid geavahit ja seailluhit álgoálbmotgielaid.
Loga eanet álgoálbmotgiella-logijagi birra

Muhtun álgoálbmotservodagaide lea COVID-19 dávda issorasat čuohcan daningo servodagain leat muđui nai stuora hástalusat geafivuođain, heitot dearvvašvuođa- ja buohccidivššuin, ja heitot orrundilálašvuođaid ja váilevaš čorgatvuođa dihte. Seammás geahččalit olu álgoálbmogat iežaset máhtuid ja vugiid mielde gávnnahit čovdosiid daidda hástalusaide maid pandemiija dagaha. Dat organiserejit biebmodistribušuvnna, nannejit árbevirolaš ealáhusaid, hutket ođđa gulahallankanálaid ja almmuhit bagadusaid got álgoálbmotservodagat sáhttet suddjet iežaset COVID-19 vuostá. 
Loga eanet pandemiija váikkuhusaid birra 

Álgoálbmotbeaivi ávvuduvvo borgemánu 9 beaivvi. Álgoálbmotbeaivvi leat ávvudan 1994 rájes fuomášuhttin dihte álgoálbmogiid dilálašvuođa ja daid hástalusaid mat sis leat kultuvrra, eallinvuogi, giela ja identitehta seailluheami ja ovdánahttima ektui. 
Loga eanet duogáža birra

Gáldot: Wikipedia (eŋgelas veršuvdna) ja un.org ja unesco.org

Visar sidorna 21 till 40 ( av 44 )
© Sametinget 2024
Uppdaterad: 2020-07-29

Váldde oktavuođa

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

VISSELBLÅSARFUNKTION

E-FAKTURA

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90
981 22 GIRON / KIRUNA

Vid rekommenderad post använd adressen ovan!

Besöksadress: Adolf Hedinsvägen 58
Tel. 0980-780 30
E-post: kansli@sametinget.se
Org.nummer: 202100-4573

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-12.00, 13.00-15.00
Kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPolitik
MenyPolitik
På sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?