torsdag 28 mars 2024

ILO 169 birra

Sámiid vuoigatvuohta eatnamiidda ja čáziide lea báhkka ja garrasit digaštuvvon ášši. Ášši ii leat vel ožžon duhtavaš čovdosa ja duollui dállui bohtet gaskariikkalaš moaitámušat earret eará ON:as, OECD:as ja Eurohparáđis. Dat ášši lea maiddái sivva manin Ruoŧŧa ii leat vel dohkkehan ILO-konvenšuvnna 169 eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra.

Gažaldatmearkkat gusket e.e. makkár eatnama birra lea sáhka, makkár vuoigatvuođat čuovvot mielde ja geaidda gullojit dát vuoigatvuođat.

ILO 169
ILO-konvenšuvdna 169 ii ráhkat ođđa eanavuoigatvuođaid muhto gáibida ahte dat eanavuoigatvuođat mat gávdnojit galget dohkkehuvvot ja respekterejuvvot ja ahte sámiid boazodoalloriekti respekterejuvvo seammaládje go iežá eanarievttit Ruoŧas. Ferte maiddái čielggadit rivttiid viidodaga. Váilevašvuođat mat otne gávdnojit leat dálveguohtuma geográfalaš viidodat, bivdu- ja guolástusrievtti viidodat, riekti láigut bivdu- ja guolástusrievtti ja boazodoallorievtti suodjalus iežá eanageavaheami vuoste. Konvenšuvdna ii atte čearuide biehttalanvuoigatvuođa muhto riekti ráđđádallamiidda. Otne juo leat čearut áššeoamasteaddjit eatnamiin gos boazodoalloriekti lea gustovaš.

Sámevearroeana (Lappskatteland)
Sámit leat ođđaáigásaš historjjálaš áiggis oamastan daid nu gohčoduvvon sámevearroeatnamiid. Leai dárbbašlaš juohkit eatnamiid bearrašiid gaskkas vai juohke ovttas leai eanan bivdui, guolásteapmái ja boazodollui. Sihke háradsriekti ja leanaeiseválddit oaivvildedje sámevearroeatnamiid vearroeatnamin gaskamuttu 1600-logu. Vearroeatnama sáhtii sihke bearrat ja vuvdojuvvot. 1700- ja 1800-logus biste sámit dađi mielde oamastanrivttiid iežaset dološ eatnamiidda, seammá áiggi ožžo boanddat/ođđa orru oamastanrivttiid mii vástidii adela vearroeatnamiid jagi 1789. Go ruoŧa eiseválddit eai šat respekteren sámevearroeatnamiid evttohii leanastivra ahte heaittihit daid ja nu mearridii ge riikkabeaivi 1928 vaikko ii čielga mearrádus leai váldojuvvon ovdal riikkabeaidásis ahte heaittihit sámiid vearroeatnamiid.

Sámi almmolaš eatnamat (Sameallmänningarna)
Boazodoallu jođihuvvo čearuid eatnamiin vuoigatvuođain mii vuođusta dološ áigáhaš geavaheamis. Dološ áigáhaš geavaheapmi lea juridihkalaš vuoigatvuohta go lea álo geavahan eatnama ja ii leat mihkkege man lea ožžon. Dát eatnamat sáhttet seammá áiggi leahkit sihke priváhta opmodat dehe stáhtalaš. Mii jur duođas lea stáhtalaš eanan ja got stáhta sáhttá duođaštit ahte stáhta lea vuoiggalaš oamasteaddji lea iežá gažaldat. Stáhtas hal ii leat láhkačuorvun eatnamiin. Stáhta lea dávjá čujuhan jagi 1683 jagáš gonagaslaš gohččun ahte meahcit "eatnamat mat leat doaresbealde" gullojit ruvdnii. Mii dat leai eatnamiid mas leai sáhka? Ja leai go dat jur isida haga?

Goariduvvon láhkaásaheapmi
Sámi vuoigatvuohta lea dađi mielde goariduvvon ruoŧa láhkaásaheamis. Vuosttaš boazoguohtunlágas jagi 1886 šattai sámiid ovttaskas vuoigatvuohta kollektiivvalaš vuoigatvuohtan visot birra-jagi-eatnamiin. BGL 1898 heajudii vuovdečearuide go sii ožžo heajut suodjalusa dálveláidumiin. Boazoealáhusláhka § 30 (1971:437) dadjá ahte son gii oamasta dehe geavaha eatnama ii oačču jođihit doaibmabijuid mat váddudit boazodoalu (jus doaibmabijut eai leat lohpiduvvon ráđđehusas). Stáhta dehe priváhta eanaoamasteaddjit ožžot dasto jođihit doaibmabijuid čearuid eatnamiin jus dát eai siskkil "mearkkašahtti váddudeapmi" boazodollui. Doaba ii leat ovttačilggolaš ja dan sáhttá dulkot máŋggaládje sierralágán instánssain. Dálveláidumat eai leat fátmmastuvvon dán njuolggadusas. Vahátbuhtadus sisabáhkkemis geavahanrievttis iige leat reglerejuvvon. 

Bivdu & guolástus
Boazoealáhusláhka (BEL) §§ 25, 31, 34 dadjá ahte čearu miellahtuin lea vuoigatvuohta bivdui ja guolásteapmái muhto čearut eai sáhtte addit lobi earáide. Visot iežá olbmot bivdu- ja guolástusrivttiin ožžot nu dahkat. Go leanastivrrat hálddašit divvagiid bivdu- ja guolástusgoarttain ja dat ruđat galget mannat čearuide, de orru goit leamen nu ahte lea sámiid bivdu- ja guolástusrievtti maid stáhta hálddaša. Iežá gažaldat lea jus sámiin dehe stáhtas lea bivdoriekti stáhtalaš eatnamis? "Duppál bivdoriekti" čuoččuhuvvui veaháš vuosttaš geardde 1987 proposišuvnnas ja lea dan rájus šaddan measta dohkkehuvvon duohtavuohta.

Vuostevuođat
Eanas oassi sámiin eai leat čearromiellahtut ja láhkaásaheamis sin leat seammá dásis go iežá ruoŧa riikkaorru. Jus ii leat bearran boazodoallorievtti, de lea hui váttis beassat miellahttun čearus. Čearu miellahtut eai leat nu mielas luoitit sisa ođđa boazodoalliid čerrui soabadit eatnamiid nalde mat lea juo nu gáržžiduvvon. Lea dasto váttis sámiide geat leat olggobealde čearu jođihit boazodoalu ja dain ii leat ge bivdu- ja guolástusriekti čearu eatnamiin. Sierragieđahallan boazodoalliin vuolgá vuosttaš boazodoallolágas 1886 ja lea mielddisbuktan stuora vuostevuođaid sámi álbmoga siskkobealde.

 

 

 

 

 

© Sametinget 2024
Uppdaterad: 2014-06-03

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

VISSELBLÅSARFUNKTION

E-FAKTURA

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90
981 22 GIRON / KIRUNA

Vid rekommenderad post använd adressen ovan!

Besöksadress: Adolf Hedinsvägen 58
Tel. 0980-780 30
E-post: kansli@sametinget.se
Org.nummer: 202100-4573

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-12.00, 13.00-15.00
Kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyPolitik
MenyPolitik
På sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?