Bargu joatká álgoálbmogiid váikkuhemiin ON dálkkádat- konvenšuvnnas
Helssegis lea guovvamánu 27-28 beivviid 2018 leamaš čoahkkin mas mas álgoálbmogiid rolla dálkkádatbarggus lei fáddán. Čoahkkima "Informal Friendly States and Indigenous Peoples' representatives meeting" lágidii Davviriikkalaš Ministtaráđđi. Sámedikki bealis oassálasttiiga stivraságadoalli Per-Olof Nutti ja jurista Matilda Månsson.
COP23 dálkkádatčoahkkimis Bonnas lei váldosáhka das ahte soahpat stivrennjuolggadusaid Paris-šiehtadusa čađaheapmái. Paris-šiehtadusa 135. paragráfa váldá ovdan báikkálaš servodagaid ja álgoálbmogiid vuođu. Bonnas mearridedje riikkat ahte ain ovdánahttet dán vuođu vái sihkkarastet álgoálbmogiidda duohta oassálastima, dásseárvosaš stáhtusa ja rievtti válljet iežaset ovddasteddjiid ja doarvái ruhtadeami.
Čoahkkimis Helssegis lei sáhka das got joatkit álgoálbmotvuođuin ON dálkkádatkonvenšuvnna olis (UNFCCC). Sámedikki stivraságadoalli Per-Olof Nutti oassálasttii čoahkkima rahpamis luđiin ja doalai maid loahpahansága. Suoma birasministtar Kimmo Tiilikainen doalai sáhkavuoru álgoálbmotvuođu mearkkašumi birra. Eará oasseváldit ledje stáhtat (ee. Ruoŧa stáhta), álgoálbmotovddasteaddjit ja iežá ovddasteaddjit dálkkádatkonvenšuvnna čállingotti bealis ja iešguđet ON-orgánaid bealis. Álgoálbmotvuođđu boahtá gieđahallojuvvot Subsidiary Body for Scientific and Technological Advice miessemánus Bonnas.
Sámedikki ovddasteaddji Matilda Månsson doalai oanehis sáhkavuoru ráđđehusgohččosa birra maid Sámediggi ovttas Luonddugáhttendoaimmahagain lea ožžon dan nammii ahte gávnnahit got artihkal 8(j) biologalaš girjáivuođa konvenšuvnnas sáhttá čađahit. Álgoálbmogiid árbemáhttu lea hui mávssolaš ja dárbbašlaš biologalaš girjáivuođa bistevaš geavaheamis. Sámediggi oaidná liigeváikkuhusaid go buohtasta biologalaš girjáivuođa konvenšuvnna 1 (CBD) ON rámmakonvenšuvnnain dálkkádatrievdamiid birra (UNFCCC).
12010:s mearridedje riikkat nu gohčoduvvon strategiijalaš plána CBD čađaheapmái mas leat 20 oasseulbmila jagi 2020 rádjái. Dat gohčoduvvojit Aichi-ulbmilin. Bajemus ulbmilin lea bissehit biologalaš girjáivuođa massima, ja sihkkarastit ceavzilis ekovuogádagaid ja ekovuogádatbálvalusaid. 2011:s dohkkehii EU biologalaš girjáivuođa strategiija guđain ulbmiliin. Ruoŧa ráđđehus lea ges dohkkehan máŋggaid vuorroulbmiliid (geahča pdf-fiilla olgeš bealde). Muhtunat dain válddahit ollislaš oainnu eanangeavaheami ektui, ja biologalaš girjáivuođa ja ekovuogádatbálvalusaid ávkki ja mearkkašumi.