Sámedikki ságadoalli Paulus Kuoljoka ođđajagisárdni
Davvisámegillii
De lea ođđa jahki fas rahpaseame, ja go muittašan jagi mii fargga nohká de lea vuosttaš mii boahtá muitui okta dain hearvámus dáhpáhusain maid lean vásihan, Tråante! Go namalassii ávvudeimmet sámiid oktasaš čoahkkima 100-jagi ja min ovddasmanni, Elsa Laula Renberg Tråantes Norgga beal Sámis guovvamánus. Mii sámit eat dáidde ovdal vásihan ná stuora ávvudandoaluid. Gávcci jagiáiggi álbmot čiŋahii olles gávpotguovddáža, ja iđiteahket ledje gávttehasat gáhtaid miehtá ja juohke nurkke duohken. Eará olbmot dearvvahedje min mojunjálmmiid ja buriin mielain, ja mun in leat goasse ovdal leamaš mielde dákkár álbmotfeasttas. Mii sámit beasaimet duođai leat oidnosis juohke ládje!
2017:s ledje mis Sámediggeválggat, čihččet válggat dássážii. Sámediggepolitihkkáriidda ilmmai ođđa arena, namalassii sosiála mediat. Bellodagaid oassálastin sosiála mediain lei hui guovddážis válgagiččus. Šattai fáhkka gilvu geas lea čábbámus govva, bivnnoheamos fáddágilkor dahje eanemus geasuheaddji videobihttá. Leaččai go das mearkkašupmi válgabohtosiid, dan fertejit iežát árvvoštallat, muhto válgaoassálastin goit lassánii ja ledje olu berošteaddjit geat čuvvo válgabohtosiid ovdanbuktima Luvllágis.
Maŋŋel válgagiččuid álggii proseassa nubbi oassi, namalassii ráđđehusvuođđudeapmi. Okta čuolbma lei ahte válggain šadde njeallje bellodaga main lei okta mandáhtta guđesnai. Easkka eahkeda ovdal doaibmaáigodaga rahpama čielggai guđet bellodagat servet politihkalaš jođiheapmái ja ođđa stivraságadoallin nammaduvvui Per-Olof Nutti.
Doaibmaáigodaga vuosttaš dievasčoahkkin lei munnje ja mu politihkkárdoibmii maid hui earenoamáš go válljejuvvojin Sámedikki ságadoallin. Dat ámmát lea munnje hirbmat stuora gudnin, muhto lea maiddái áibbas ođđa ja amas dilli. Ovdal lean dušše áŋgirit digaštallán muhto dál galggan geahččalit maiddái jođihit ja veahkehit Sámedikki 30 lahtu digaštallat ja dahkat mearrádusaid. Vuosttaš jahkebealis dán doaimmas lean lávken áibbas ođđa rollii ja deaivan olbmuid geaid in livčče muđui beassan dearvvahit.
Vuosttaš háve go ovddastin Sámedikki ságadoalliámmáhis lei go čuvvon riikkabeaivvi rahpama. Galgen vuohččan ieš akto birget almmá bargorátnáid dahje hálddahusbargiid neavvumiid haga. Ferten dovddastit ahte ledjen oalle balus go ollejin dán amas dillái, muhto go ledjen lotkkodan de lei dušše illun beassat ovddastit Sámedikki. Iežá dáhpáhus dán čavčča lei go válden vuostá gussiid Ođđa Zeelándda parlameanttas. Okta sis, maorilaš Peeni Henare nammaduvvui dakka maŋŋel munno deaivvadeami ministtarin ođđa ráđđehussii.
Dál álgá ođđa jahki ja olu stuora sámepolitihkalaš áššit leat vuordagis. Okta dain vuosttaš stuora áššiin lea go hoavvariekti cealká duomu Girjásáššis ođđajagimánu 23 beaivvi. Iežamet álbmotbeaivvi guovvamánu 6 beaivvi ávvudit mii Ruoŧa sámi vuosttaš riikkačoahkkima 100-jagi beaivvi. Ávvodoalut leat Staares ja Sámedikki dievasčoahkkin lágiduvvo diehttelasat ávvovahkku oktavuođas. Iežá áššit main lea stuora váikkuhus midjiide lea Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna proseassa mii dáidá leat min buolvva deháleamos ášši, ja maiddái ráđđádallanortnet-evttohus maid kulturdepartemeanta lea ovddidan ja mas dál leat gieđahallame gulaskuddanvástádusaid.
Jagi 2018:s vurdet olu ođđa dáhpáhusat. Mun sávan ahte mii dahkat jierpmálaš mearrádusaid mat nanusmuhttet ja loktejit min posišuvnnaid. Min giella, min kultuvra ja min čanastagat lundui leat hábmen min jahkečuđiid čađa, ja dál lea min bargun hálddašit dán árbbi nu ahte maiddái boahtte buolvvaid sápmelaččat besset juhkat ráinnas čázi, lubmet buhtes jekkiin, guolástit jávrriin nu ahte juollu boahtte jahkái maid, ja gaskija čuovggas guldalit miesážiid ruovgamiid mat muitalit ahte luondu addá midjiide skeaŋkkaidis go fal muitit atnit ávvira iežamet eatnamiin.
Sámedigge sávvá didjij Buorre Ådå Jagev!
Sámediggi sávvá Buori Ođđa Jagi didjiide!
Paulus Kuoljok
Sámedikke Åvddåulmusj