torsdag 28 mars 2024
kvinna och renar

Nissonolmmožin boazomeahcis?

Sámedikki logut čájehit ahte leat eanet dievddut go nissonat geat oamastit bohccuid. Nissoniid boazolohku lea dasa lassin unnit dievdduid. Olu nissonolbmot dovdet maid ahte sin barggus boazomeahcis ii leat seamma árvu go dievdoolbmuid barggus.

Doarjjan iežáide
Govva nissonolbmuin boazodoalus sáhttá leat ahte ”lea dakkár guhte ii nagot bargat maidege”: Dan čálliba Maria Karlsson ja Sofia Näckter iežaska psykologiija eksámenbarggus 2013 giđa, Erfarenheter av att vara ung renskötande kvinna (Ubmeje universitehta). Okta dan golbmanuppeloht olbmos geaid leaba jearahallan muitala:
–Mus lea veahá boaresmállet oaidnu iežan rollas go jurddahan ahte nissonolmmoš hoaidá ruovttu ja visot mii ruktui gullá, na ja lea doarjjan iežáide.

Boazodoalu gáidosis
Dutki guovttos čálliba ahte boazodoalus lea gáiddus oassi ja guovddáš oassi. Dievdoolbmot leat dávjá guovddážis, bohccuiguin, ja sis lea alladeamos stáhtus. Nissonolbmot ges barget dávjá boazodoalu gáidosis. Informánttat muitalit ahte nieiddat šaddet garraseappot bargat go seammaahkásaš bártnit jus galget dohkkehuvvot dásseárvosažžan. Muhtumat ges oaivvildit ahte nissonolmmoš ii olat goasse seamma stáhtusa ja dohkkehusa go dievdoolmmoš:
–Dovdu lea ahte ii seamma stáhtusa gal olat go ii leat bohccuid luhtte skohtera dehe mohtorsyhkkela nalde, ja de ii leat seamma árvu ii ge bargga liikka buori barggu.

" Buorre nissonolmmoš"
Ovtta kapihttalis lea namma  En kvinna kan också vilja vara i renskötselns centrum men det finns tyvärr en annan plats vikt för oss.
–Čeahpes nissonolmmoš hoaidá mánáid gárddi luhtte, njoarosta gitta soames miesi, doapmá ruoktot málestit, heaŋgu biktasiid goikat, váldá vára mánáin ja fuolaha visot iežá – ii ge váidal ja biego, dat lea buoremus, muitala okta nissonolbmuin maid Karlsson ja Näckter leaba jearahallan.

Statistihkka
Sámediggi lea iežas ruovttusiiddus almmuhan statistihka mii čájeha ahte njealjis logi boazoeaiggádis leat nissonolbmo. Dušše 17 % siiddaisidiin (sii geat ruoŧagillii gohčoduvvojit ”husbonde”) leat nissonolbmot. Sii oamastit gaskamearálaččat 87 bohcco juohkehaš mii lea unnit go bealli dievdduid ektui geat oamastit gaskamearálaččat 196 bohcco juohkehaš. Dát leat 2013 statistihka gaskamearálaš logut.  Loga eambbo

Hearkkes dilis
Boazosámi nissonat sáhttet olgguštuvvot čearus jus earránit dehe jus albmosit muitalit illásteami birra ruovttus.
Unnitloguálbmogiid gaskkas ii leat dábálaš ságastit nissonillásteami birra, muhto dat dáhpáhuvvá nu go iežá sajiin nai servodagas. Boazosámi eamit lea hui sorjavaš isidis, ja son sáhttá olu massit jus guođđá beallelačča ja váidá su illásteami ovddas.

Čeahpes nisson boazobargigilvu
2014:s lei Sápmi Awardsas gilvoluohkká čeahpes nisson boazobargiide masa sáhtii dušše nissonolbmuid evttohit.
–  Leat oalle olu nissonolbmot geat barget dušše bohccuiguin. Muhto sii geat leat dušše gárdebargguin mielde, eai leat várra boazobargit? Bohccuid ferte máhttit čohkket maid, lohká Fia Kaddik, Sápmi Awards prošeaktajođiheaddji. Vuoiti oažžu gutni ja 100 000 kruvnno go čájeha árbevirolaš boazodoallomáhtu ja diehtá govt bohccuiguin bargá, go máhttá njuovvat ja árvvoštallat guohtuma ja muohttaga, ja go lea vitmat mearkkaide. 2014 vuoiti šattai Vaino Persson, Semisjaur Njarg boazobargi. Ná muitala son iežas birra:

-Mun lean riegádan ja bajásšaddan boazosámi bearrašis Jinjevaerie čearus Jämtlánddas. Hui nuorran mearridin bargagoahtit bohccuiguin, ja mus lei hui stuora beroštupmi boazodollui vaikko oallugat dadje ahte nieiddat eai máhte bohccuiguin bargat ja sii eai galgga bártniid saji ribadit.

Machokultuvra
Sámedikkis lea dásseárvu ovdan sihke politihkalaččat ja eiseválddi doaimmas. Muhto lea goitge ilá unnán, oaivvilda Sara Larsson guhte lea Min Geaidnu bellodaga sámediggepolitihkkár:
– Boazodoallu lea machokultuvra seammaládje go eanandoallu ja vuovdedoallu nai.

Maid oaivvildat machokultuvrrain?

- Na dásseárvvus ii leat sáhka, ja dilli ii heivehuvvo sihke dievdduide ja nissoniidda. Geas lea omd váhnenlohpi boazodoalus? Dásseárvu adno veahá joavdelassan. Muhto ii leat duohta ahte olles sámi servodat lea macho, oaivvilda Sara Larsson.

Dilli lea muktašuvvame
Marita Stinnerbom, stivralahttu Guovssonástti bellodaga ovddas jáhkká ahte dilli lea muktašuvvame, earret iežá dannego Sámediggi oažžu lassiruđaid dásseárvobarggu ovddas. Dál lea vierrun ahte go eiseváldi bovde čearuid čoahkkimii de bovde ovtta dievddu ja ovtta nissona.
– Nissoniidda lea maid šaddan álkit oažžut álggahandoarjaga. Muhtomin soaitá vaikko nuppegežiid šaddat, ahte nieida guhte lea ollesáiggebarggus oažžu doarjaga, ja bárdni guhte bargá dušše bohccuiguin ii oaččo doarjaga, muitala Marita Stinnerbom.


Teaksta: Pia Sjögren


 

© Sametinget 2024
Uppdaterad: 2014-07-18

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

VISSELBLÅSARFUNKTION

E-FAKTURA

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90
981 22 GIRON / KIRUNA

Vid rekommenderad post använd adressen ovan!

Besöksadress: Adolf Hedinsvägen 58
Tel. 0980-780 30
E-post: kansli@sametinget.se
Org.nummer: 202100-4573

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-12.00, 13.00-15.00
Kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenyRennäring
MenyRennäring
På sametinget.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?