måndag 15 september 2014

Giellapolitihkka

Sámedikki dáhttu lea ovddidit ja seailluhit sámegiela eallinávccalaš giellan sámeservodaga ja sámi oktiigullevašvuođa várás. Ealli giella lea aktiivvalaš sihke ruovttus ja almmolaš oktavuođain.

Ruoŧaidahttinpolitihkka
Eanas boarraset sámit eai leat goassege beassan oahppat lohkat dehe čállit eatnigiela skuvllas. Ollusat muitalit ráŋggaštusaid ja uhkádusaid birra maid šadde gierdat skuvlaáiggis go olbmot nuortan galge "ruoŧaidahttojuvvot". Álbmotskuvllas ii lean lohpi sámástit skuvlaáiggi, iige nomádaskuvllas ge leai sámegiella skuvlaávnnas. Sámemánát eai ožžon vejolašvuođa oahppat lohkat ja čállit iežas giela (suomagielat olbmot Duortnusleagis leai juste seammalágán dilli) ja danin lea nu geavvan ahte boarraset sámit geat geavahit sámegiela beaivválaš giellan geavahit ruoŧagiela go lohket ja čállit. Go mii ságastit alfabetiserema birra sámi oktavuođas dat ii mearkkaš ahte sámit leat analfabeahtat.

Giellamolsun
Ollusat dan buolvvas geat leat šaddan gierdat unohaš dáhpáhusaid iežas skuvlaáiggis válljejedje ahte ii sámástit mánáidisguin. Rávis agis leat ollu sámit 60- ja 70-logubuolvvas geat eai hálddaš sámegiela "vaikko galggale máhttit". Sis lea sámegiella passiivvalaš giellan muhtin muddui. Sáhttá leahkit váttis váldit ruovttoluotta giela ja ollusat ságastit "psyhkologagalaš hehttehusaid" birra. Viiddes oahpahusdoaibmabijut leat dárbbašlaččat ja maiddái positiivvalaš miellaguoddu biras servodagas, sihke sámi ja ruoŧa servodagas. Stáhtas lea stuora ovddasvástádus dasa mii lea dáhpahuvvon historjjáš ja mii váikkuha sámiid ain otne.

Sámi giellaláhka
Gaskariikkalaš álbmotrievttis lea stuora mearkkašupmi máŋggaládje, maiddái giellaseailluheamis. Gažaldagat kultuvrralaš iešstivrejumi birra vuoigatvuođaiguin iežas kultuvrii, gillii ja iešmearrideapmái iežas áššiin lea loktejuvvon ovdan. Okta ovdamearka lea Eurohparáđi konvenšuvdna suodjalusa birra náššuvnnalaš unnitloguide ja njuolggadus unnitlogugielaid birra, ja dat lea mielddisbuktan unnitlogugiellalága Ruoŧas. Dálá ovdáneapmi politihkalaš ja ideologalaš dilálašvuođain vuoseha ahte sámegiela seailluheapmi lea áigeguovdil muhto dasa gáibiduvvojit návccat vai Sámediggi ja iežá fuolaheaddjit aktiivvalaččat galget sáhttit bargat dan ovdii ahte sámegiela geavaheapmi lassána.

Miellaguottuid rievdadeapmi
Ruoŧelaččaid miellaguottut unnitlogugielaid ektui ja earenoamážit sámegillii lea positivvat. Dat boahtá ovdan enkeahtaguorahallamis (2001) ahte sullii 80% olbmuin atnet dehálažžan seailluhit unnitlogugielaid Ruoŧas. 86% atnet ahte livččii suddu jus sámegiella Ruoŧas láhppu. Giellaberoštupmi lassána dađi mielde go iešdovdu buorrána ja identitehta ipmárdus nanustuvva sámiid gaskkas. Eanet rabas ja toleránta unnitlogupolitihkka ja lassánan iešjáhkku mielddisbuktá ođđa vejolašvuođaid. Valljes máŋggabealalašvuohta sámi kulturolggosbuktujumis boahtá ovdan rabas ja diehttelaš vuogi mielde. Olbmot vánddardit eanet dán áiggi ja gávdnojit eanet oktavuohtabáikkit mat addet viiddiduvvon giellageavaheami.

© Sametinget 2014
Uppdaterad: 2012-02-29

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter under Landsbygds-departementet.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31

Kontaktformulär

Öppettider under sommaren:
Mån-Fre 08:30--12:00
 

MenyPolitik
MenyPolitik